Reisiseltskondade jaoks on üheks meeldivaimaks reisisihtkohaks Horvaata. Lihtne on rentida kamba peale väikebuss ja võtta suund Aadria mere äärsesse riiki kus avastamist väärivad nii tuntud turismiobjektid kui ka mitmed avastamata pärlid.
Kordumatu rahvusparkide ilu
Peaaegu kohustuslik on külastada mägisel karstialal asuvat Plitvice rahvusparki. Kuusteist järve moodustavad rohkete jugade ja karstikoobastega muinasjutulise järvede kaskaadi. Rahvusparki külastab iga aasta rohkem kui miljon inimest, nii et täielikku üksindust ei tasu oodata. Külastuse aitab meeldivaks muuta kaks nippi. Esiteks peaks parki jõudma võimalikult vara – enne kui kohale jõuavad päevareise tegevad turismibussid. Teiseks on rahvuspargil kaks sissepääsu ning teine sissepääs on tunduvalt rahvavaesem.
Kui soovid aga Plitvice rahvuspargi turistide rohkuse tõttu vahele jätta või ei olnud sellest küllalt, on Horvaatias teinegi kaunis valik. Krka rahvuspark asub pisut rohkem lõunas ja rannikule lähemal. Kuigi Plitvice rahvuspargist veidi väiksem, on see sama ilus. Krka eelisena nähakse sedagi, et erinevalt Plitvicest saab seal Skradinski buki alal ka koskede all ujuda.
Sadamalinnad Split ja Rijeka
Horvaatia kõige olulisem sadamalinn on riigi põhjaosas asuv Rijeka. Paljud turistid sõidavad linnast peatumata läbi, et edasi lõuna poole liikuda, kuid kui teed pikema peatuse, ei kahetse sa seda mingil juhul. Imeline 13. sajandist pärit Trsati kindlus ootab külalisi ka tänapäeval. Jaluta Korzo tänaval, osta õhtusöök kalaturult ning külasta Peek & Poke arvutimuuseumi. Rijeka on ideaalseks sihtkohaks ka siis, kui reis piirdub Horvaatia põhjaosaga.
Kui aega rohkem ja plaanis on ka riigi lõunaosa külastada, ootab ees üle 300km imelist autosõitu mööda Aadria mere rannikut, sihtmärgiks võimsa sadama ja uhke promenaadiga Split. Split on oluline ka teisel põhjusel – sealt saab sõita praamiga ühele Horvaatia paljudest saartest või nautida lühikest paadisõitu ja vaadet linna panoraamile. Split on ka linn kahe meelelahutusviisi kombineerimiseks: päevasel ajal saab külastada muuseume ja tutvuda kultuuriga, õhtul on aga ees ootamas elav ööelu.
Vali rohkem kui tuhande saare seast
Väga tihti jäädakse Horvaatiat külastades vaid mandriosale, kuid riigi enam kui tuhande saare seast leiab kindlasti huvipakkuva sihtkoha. Auto üheks päevaks laeva vastu vahetamine on mõnusaks vahelduseks. Reeglina tehakse laevareisidel ka paar peatust ujumiseks ja seda nii avamerel kui saarte lähedal.
Valikut on aga ka siis, kui ei taha autot maha jätta. Valida tuleb lihtsalt saar, kuhu saab autopraamiga. Näiteks praamisõit Splitist Hvari saarele kestab vaid kaks tundi, kuid viib hoopis teistsugusesse maailma. Kuigi Hvar on kujunemas peosaareks, on seal pidutsemise kõrvalt muudki avastada: silmapiirini ulatuvad lavendlipõllud, Horvaatia parimad veinid ning riigi vanim linn Stari Grad. Oma autoga on seda muidugi kõige mugavam teha.
Horvaatia suuruselt teist saart, Rijeka külje all asuvat Krki, saab külastada ka ilma meresõiduta, sest saare põhjaosa ning mandri-Horvaatiat ühendab enam kui kilomeetri pikkune sild. Krkil leiab rohkelt eraldatud rannasoppe, kuhu pääseb ligi vaid jalgsi või paadiga, häid restorane ning muidugi ka piisavalt õuetegevusi. Teiseks saareks, kuhu on silla abil tagatud mugav ligipääs, on Pag. Omapärase kivimaastikuga saar on kuulus ka pitsi, veini ning juustu poolest.
Peidetud pärlid
Kui tahad avastada kohti, kuhu kõik ei ole veel jõudnud, on üheks variandiks Zadar. Nagu teistes Horvaatia linnades, ei ole sealgi puudu ajaloolistest ehitistest ja kultuurist, ent turiste on kordades vähem. Kaks asja, mis linnale kuulsust toovat, on Päikesetervitus ja Meriorel. Päikesetervitus on skulptuur-valgusinstallatsioon, kus päikesepaneelid koguvad päeva jooksul päikeseenergiat, kasutades seda pimeduse saabudes valgusšõu pakkumiseks. Meriorel on pill, mida mängib meri ise, pakkudes kuulajale peaaegu et unenäolist kogemust.
Horvaatia idapoolseim regioon, Slavoonia, on massiturismist täiesti puutumata. Slavoonias on kõrges hinnas kohalik kultuur ning reisilistel on võrratu võimalus tutvuda kohaliku muusika, traditsioonide ja toiduga. Dakovo katedraal, maailmakuulsa Lipitsaani hobusetõu aretamisega tegelev tall, mõni paljudest veiniistandustest ning kuulsusrikka ajalooga Požega on vaid mõned külastamist väärt sihtkohad.
Ja lõpetuseks, ära unusta, et Horvaatias autoga liigeldes tuleb arvestada kiirteede maksudega. Kuigi neid on lihtne kahe silma vahele jätta, on trahvid suured. Teiseks võimaluseks on võimalusel kasutada väiksemaid teid, mis on reeglina maalilisemate vaadetega ja ei pea kiirteemaksu pärast muretsema.
NB! Horvaatia on alates 2013. aastast Euroopa Liidu liige, ent käibel olev raha on kuna, mitte euro. Kindlasti vaheta sularaha, sest väiksemate kohtade kauplejatel ei ole tihtipeale kaardimakse võimalust.