Käsi püsti, kes teab, kus täpselt asub Kagu-Eesti. Kui ei tea, pole hullu, sest see tähendab ühte väga põnevat reisi. Kagu-Eesti hõlmab Valga, Võru ja Põlva maakonda ning kui võtta igale maakonnale pikast nädalavahetusest umbes-täpselt võrdne aeg, jõuab väga paljud põnevad kohad oma silmaga üle vaadata. Paki aga sõbrad autosse või rendi minibuss ning aeg sõitma hakata!
Valgamaa (päeva läbisõit algusega Taageperast: 145 km)
Pikk nädalavahetus algab Valgamaalt ning kahe uhke mõisa külastamisega. Taagepera loss ning Sangaste loss on mõlemad oma arhitektuuriga silmapaistvad näited Eesti mõisaarhitektuuris. Ühest mõisast teise sõites jääb tee peale rohkelt kohti kus peatus teha:
- Tõrva linna mõned aastad tagasi avatud uus keskväljak
- Helme ordulinnuse varemed
- Helme koopad ehk Põrgu
- väike klassitsitlikus stiilis ehitatud Eestis ainulaadne Barclay de Tolly mausoleum
Kel pole varem olnud juhust külastada kaksiklinna, peaks kindlasti tegema põike lõunanaabrite suunas, kus Eesti poolel asub Valga ning teisel pool piiri Valka. Riik võib muutuda suisa keset tänavat, nii et seisad ühe jalaga Lätis ja teise jalaga Eestis.
Pisut pikemateks matkadeks ning looduse ilu nautimiseks on paras paik Karula rahvuspark. Olgugi, et Eesti kõige väiksem, jagub seal huvitavaid radu ning matkavõimalusi. Päeva lõpuks jõuab Eesti talvepealinna, OtepääleMida aga seal teha? Mitme saarega ning imeliselt sopiline Pühajärv ootab SUP lauaga või paadiga sõitma, ujuma ning ka lihtsalt rannas ilusat ilma nautima. Otepää Kivilabürint ja Energiasammas on mõlemad maagilised vahepeatused.
Põlvamaa (päeva läbisõit 120 km)
Teisel päeval tutvub Põlvamaaga. Sealne üks tuntumaid vaatamisväärsusi on Eesti Maanteemuuseum. Tegu on võrdlemisi suure kompleksiga, mis asub pea kümne hektari suurusel maa-alal ning eksponeerib üle 43 000 museaali. Muuseum on ehitatud Postitee ühe ajaloolise lõigu ümber ning see on heaks sissejuhatuseks teele, millega järgmisel päeval oma nädalavahetusele punkt panna.
Kui masinad üle vaadatud, on aeg looduse käes. Muidugi on jutt Taevaskoja pakutavast. Sealseid liivakivipaljandeid saab nautida 3 kilomeetri pikkusel matkarajal ja ka kanuumatkaga Ahja jõel. Jõega, küll aga Võhandu jõega, on tihedalt seotud ka põnev tööstusettevõte: Süvahavva villavabrik-muuseum. Võimalik on tutvuda nii villavabriku töö ja ajalooga kui soetada endale kohalikku käsitööd. Süvahavva teine tõmbenumber on sealne Loodustalu, kus kasvatatakse tee- ja maitsetaimi.
Õigel ajal reisides saab metsasaadusi endaga kaasa tuua ka järgmisest peatuspunktist: Meenikunno raba. Rabaga tutvumiseks on olemas 5,8 km pikkune ringikujuline matkarada, kus on rohkelt infotahvleid ning Liipsaare poolses otsas saab ronida vaatetorni otsa. Meenikunnost tasub teha kiire põige Võrumaale, et uudistada Ilumetsa meteoriidikraatreid. Suurimal neist on ka eriti põnev nimi – Põrguhaud – millega tutvumiseks jaluta lühikesel, puuloomadega ääristatud, matkarajal.
Päev lõpeb Räpina linnas. Endiselt tegutseb seal kuulus paberivabrik, mis alustas tööd 1728. aastal ja on seega Eesti vanim tööstusettevõtte. Heaks ajalooliste hoonete ning mõisapargi silmitsemise viisiks on sõit Räpina paisjärvel kanuu, mootorpaadi, pedaalpaadi või sõudepaadiga. Räpina mõisa, Sillapää lossi, park on üks Eesti kauneimaid ja liigirikkamaid. Oma osa on kindlasti sellel, et Räpinas asub Eesti ainus, 100-aastase ajalooga, aianduskool.
Võrumaa (päeva läbisõit lõpetamisega Tartus: 200 km)
Võttes aega Võrumaa jaoks, ei saa mööda vaadata Setomaa pakutavast. Setodel on omapärane kultuur, keel, toit ning ka silmapaistvad rahvarõivad. Seto leelo on kantud UNESCO vaimse pärandi nimekirja, nii et võimalusel tasuks seda kuulata. Üks viis, kuidas tutvuda nii Võrumaa kui ka Setomaaga, on ette võtta Seto Külavüü. See juba eelnevalt paika pandud reisimarsruut on pisut üle 100 km pikk ja viib otse huvitavate vaatamisväärsusteni. Külavüü algab Võõpsust, kaunis tänavküla, ja lõpeb Luhamaal. Mis aga jääb nende kahe vahele?
Setode väikesed pühamajad on tuntud kui tsässonid ning vanim neist, arvatavalt ehitatud 1694. aastal, asub Mikitamäel, mis jääb mugavalt tee peale. Tsässonitest ja teistest setodele iseloomulikest asjadest saab hea ülevaate mõnes seto muuseumis. Üks nendest, Tsäimaja, asub kohe Värskas. „Värska originaal“ ehk tuntud mineraalvesi on pärit aga hoopiski Verhulitsas asuvatest puurkaevudest.
Seejärel on valik, kas jätkata sõitu Eestis või teha väike hüpe Venemaale ehk sõita läbi Saatse saapa. Viisat pole vaja, aga auto peatamine ja jalutamine pole lubatud. Saatsesse jõudes võib aga autost rõõmsalt välja astuda, külastada Paraskeva kirikut, jalutada parkmetsa õpperajal ning uudistada muuseumi. Järgmiseks peatuseks on inimtekkelised Piusa liivakoopad. Kahekilomeetrine matkarada on heaks võimaluseks, et näha Piusa koobastiku looduskaitseala. Kes tahab, saab sõita veel mõnikümmend minutit ning imetleda Härma müüre – Eesti kõrgeimaid liivakivipaljandeid.
Setomaaga tutvumine jätkub Obinitsas. Külasta lauluema Hilana Taarka hauda, imetle Seto Lauluimä kuju, mine Obinitsa muuseumisse ning proovi seto seltsimajas selliseid seto toite nagu sõir, suulliim ja tatiruug. Teed jätkates jõuab omanäolise Tobrova kindlustalu juurde ning samas lähedal, Meremäel, ootavad nii Meremäe mägi kui ka armas vaatetorn.
Järgmine peatuspaik on alates oma ajaloo algusest, 14. sajandist, saati olnud tähtis maamärk ja keskus kahe kultuuriruumi vahel – Vastseliina piiskopilinnus. Elamuskeskuse peahoones on linnuserüütlite saal, hansakaupmeeste tuba, alkeemiku nurk ja piinakamber. Suvisel hooajal saab Linnuse kõrtsis ka kõhtu kinnitada. Seejärel on teekonna jätkamiseks mitu võimalust ja valida võib vastavalt sellele, mis pakub huvi ning kuidas ajaga on:
- Seto lõunapoolseim ala, Luhamaa. Külasta tee peal ka Missot, Tiistre teemaja ning Hino järve.
- Kogu Eesti lõunapoolseim punt – Naha küla.
- Otse Võru suunas sõitmine.
Kõik kolm varianti viivad Võrru ning peatused tasub teha paari märkimisväärse vaatamisväärsuse juures. Esmalt 15-20 meetri sügavune ainulaadne sälkorg – Hinni kanjon ning seejuures Pesapuu vaatetorn. See on omapärase kujundusega üks silmapaistvamaid kogu Eestis ning asub 10 kilomeetri pikkuses Rõuge Ürgorus. Võrus jaluta Tamula järve kaldal kulgeval promenaadil, sea sammud mööda rippsilda Roosisaare poolsaarele ning külasta Kreutzwaldi muuseumikompleksi. Päeva viimaseks vaatamisväärsuseks on aga tee Tartusse, kui valida Postitee.
Postitee ajalugu ulatub 1712. aastasse, kuigi ametlikult avati Tartu-Võru postimaantee siiski 1854. aastal. Paar väärt peatuspaika on ka Maidla Postijaam ja Uhti Valge Kõrts aga lisaks neile on tee peal erinevad matkarajad, informatsioonirikkad teetähised, vanad sillad ja kõrtsiasemed. Rohkelt võib silmata ka erinevaid muuseume ning eriti suvisel ajal on piisavalt maitsvaid roogasid pakkuvaid toidukohti.