Väikebussi rent võiks olla iga suurepärase puhkusereisi esimene etapp. Koos pere ja sõpradega ühises bussis reisimine on üks parimaid variante, kuidas oma puhkust veeta. Absoluutne vabadus reisiteekonna ning peatuste tiheduse valikul on kõrges hinnas. Ja isegi punktist A punkti B liikudes saad aimu riigist, millest läbi sõidad. Hea kogemuse ja fantastiliste mälestuste asemel võib aga ees oodata õudusunenägu, kui teed järgmised 7 viga:

1.    Milleks kindlustus? Ma olen hea autojuht!

Olenemata sellest kui kogenud autojuht sa oled, ei kaitse see eksimuste eest. Täpselt samamoodi nagu on välismaale minnes reisikindlustust vaja inimestel, on ka autokindlustus elementaarne. Enne piiri taha minekut uuri täpselt järgi, mida kindlustus katab, mis tingimustel ja kellega tuleb vajaduse korral ühendust võtta. Oluline ka kaasa võtta autodokumendid, sest Eestis levinud elektroonilised andmebaasid ei ole mujal sugugi sedavõrd tavalised.

2.    „Häid lambaid mahub palju ühte lauta“

Vanasõnana on see ütlus omal kohal, kuid autoreisile mõeldes peaks sellesse veidike kriitilisemalt suhtuma. Tõsi, kolmenädalaseks Euroopa ringreisiks on võimalik viis sõpra tavalisse autosse pressida, kuid kas seda peaks tegema? Isegi kui oled sama seltskonnaga Eestis paar reisikest teinud, on oluline vahe, kas kitsikust ja küünarnukitunnet tuleb kannatada kaks päeva või kaks nädalat. Kui arvestada juurde viie inimese pagas ning reisilt ostetud suveniirid, on üks tavaline auto tõsiselt ülerahvastatud. Selleks, et sõbrad ka reisi lõppedes alles oleksid, rentige pigem väikebuss.

3.    Kiirusepiirang on nõrkadele

Pole vahet, mis vabanduse sa välja mõtled: ka piiri taga on probleeme kiiruseületajatega ning politseinikud võivad olla võrdlemisi karmid. Arusaadav, et sa tahad kiiresti sõita ja autost maksimumi võtta, kuid krõbe trahv või halvemal juhul kohaliku arestimajja sattumine on ideaalseks viisiks, kuidas enda ja teiste puhkus nässu keerata. Arvestada tuleb ka sellega, et reisil olles ei tea sa sealseid teeolusid. Kohalikest ei ole mõtet eeskuju võtta, nemad on sama teed sõitnud sadu kordi ja teavad iga kurvi ja löökaugu asukohta. Reisilisena kulge rahulikumalt, et reis ei lõppeks järgmises kraavis või puu ümber.

4.    Igaks juhuks võtan kaasa kõik, mida võib vaja minna

Lennukiga reisides on pagasil lennufirma poolt seatud kaalupiirang ning iga lisakilo mõjub rahakotile. Autoga reisides seda piirangut aga ei ole, mistõttu on hulga lihtsam üle pakkida. „Äkki läheb vaja,“ on pakkides kiire tulema. Lõpptulemuseks on pungil täis pagasiruum, kust ei leia midagi üles. Koju tulles avastad aga, et pooli asju ei läinudki vaja. Mõtle kriitiliselt ja proovi olla minimalistlik. Eelista riideid ja asju, mida saab kasutada mitmel eri moel ning mille osas oled 100% kindel, et need leiavad kasutust.

5.    Tihe graafik aitab reisist maksimumi võtta

Aega on vähe ja näha tahaks palju. Kõige parem viis tundub olevat korralik plaan, kus on peaaegu minutilise täpsusega teada, kuhu ja millal jõuate ning kui kaua aega kuskil võib veeta. Kui kell kukub, on vaja autosse hüpata ja edasi sõita. Teoorias tundub see tore, kuid reaalsus on teine lugu. Võib kindel olla, et autoreisil tuleb ette ootamatusi, mis lisavad reisiteele tunde, kui mitte päevi. Suvi on teetööde hooaeg ja sellest tekkivad hilinemised on möödapääsmatud. Ummikud ja avariid on veel mõned faktorid, mis reisitempot maha tõmbavad. Närvide säästmiseks on juba planeerides mõttekas arvestada ajalise loksumisruumiga ning kui vaja, siis reisiplaanid jooksvalt ümber teha.

6.    Mu auto on piisavalt heas korras

Mäed on küll ilusad, ent mägiteedest ülesronimine koormab mootorit ja mööda järsku teed alla sõitmine võib pidurid suitsema ajada. Harvad pole olukorrad, kus reisisellid tee äärde jäävad, sest auto mootor kuumenes üle aga jahutusvedeliku kanister jäi koju garaaži. Kas sa tõesti tahad oma isiklikku autot selliselt proovile panna ja mõne nädalaga tuhandeid lisakilomeetreid muretseda? Kõik autod ei sobi pikaks reisiks ning kui sa kahtled enda auto seisukorras, mine kindla peale välja ja rendi sobiv sõiduk.

7.    Jaa, ma kasutan Google Mapsi

Google Maps on õigusega enim levinud kaardirakendus, kuid kui oled harjunud ainult seda kasutama, võib ees oodata halb üllatus – isegi Euroopas on piirkondi, kus levi puudub. Paljud reisilised kasutavad just sellel põhjusel offline kaardirakendusi, kuid isegi need ei aita, kui telefoni aku tühjaks saab. Ja nagu teada, juhtub see alati kõige ebamugavamal hetkel.

Paberkaardid on vanaaegne ja nostalgiline lahendus, mis toimib samas ideaalselt. Paberkaarti saad kasutada igasuguses ilmas ja ei pea muretsema, et selle aku tühjaks saaks. Paberkaardi saab osta igast bensiinijaamast või turismiinfopunktist ning eri riikide ja piirkondade kaardid võivad olla ka üheks suveniiriks, mille koju kaasa tood.