Eestimaa võib olla väike, ent meil on pikk ajalugu, imeline loodus ning rohkelt huvitavaid kohti, mida külastada. Miks mitte sõpruskond kaasa kutsuda, rentida vajadusel suurem sõiduk ning minna kambakesi Eestit avastama? Viie päevaga saab Eestile ringi peale tehtud ning naasta koju uute teadmiste ja kogemustega.
Esimene päev – võta suund Narva poole ning avasta Ida-Virumaad (algusega Tallinnast on päeva läbisõit ~240 km)
Ida-Virumaa on jõudsalt turismikaardile kerkimas, ent ei ole kujunenud liiga populaarseks. See tähendab, et just nüüd on hea aeg sinnapoole sõita. Esimene peatus, Eesti helesinised laguunid, ootavad Aidu karjääri setteveebasseinides. Karjääris on ligi paarikümne kilomeetri jagu eri kanaleid, kus võib sõita kiirpaadi, kajaki, SUP laua, kanuu ja ka draakonipaadiga ning veest väljas nautida maasturisafarit. Jätkates maavarade teemal, on järgmine peatus Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel, mis annab hea ülevaate põlevkivi ajaloost ja näitab erinevaid masinaid ja tehnikat. Külastuse tipphetkeks on 1,5 tunnine ekskursioon maa-alusesse muuseumi!
Veel pisut sõitu ning jõuab Ida-Virumaa ühe parima vaateni – Mere puiestee trepistik Sillamäe linnas. Stalinistlikus neoklassitsismi stiilis ehitatud trepistik algab linnaväljakult ning viib sümmeetriliste ja dekoreeritud majade vahel kulgevale Mere puiesteele, mis viib peaaegu täiesti mere äärde.
Kui jalasirutuspeatus tehtud, on aeg minna nii kaugele itta kui võimalik ehk piirilinna Narva. Narva Hermanni kindlus on üks Baltimaade ja kogu Põhjamaade võimsamaid ning nii kindlushoone kui bastionid on külastuseks avatud. Päikeseloojanguks võiks aga Narvast välja suunduda ning sõita umbes 15 km kaugusele Narva-Jõesuusse. Ajaloolises kuurortlinnas on Eesti pikim liivarand ning sealne päikeseloojang on unustamatu kogemus.
Teine päev – mööda Peipsi rannikut lõunasse (päeva läbisõit ~225 km)
Kui eelmisel päeval ei jõudnud, tasub hommikut tervitada Narva promenaadil, et enne autosõidu jätkumist end natuke liigutada. Päeva esimeseks külastuspunktiks on vähem kui tunnise sõidu kaugusel asuv Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster, tuntud ka kui Kuremäe klooster. Kloostrialal saab tasuta ringi jalutada ning külastada ka „püha allikat“, kus võib kümmelda. Kes tahab kloostriga lähemalt tutvuda, neil on võimalus tellida nunnadelt tasuline ekskursioon.
Pärast Kuremäed pööravad enamik Iisaku poole, ent palju omapärasem on võtta suund Vasknarvale. Vasknarvast kulges varasemalt tähtis kaubatee, aga ajaga küla tähtsus vähenes. Tänapäeval kutsuvad külastajaid 1442. aastal valminud Ordulinnuse varemed, struugad ja Kuremäe kloostri erakla, Prohvet Eelija kirik.
Jätkates sõitu looduskauni Peipsi põhjarannikul, jõuab Kauksisse. Sealne rand on üks Peipsi ja ka Eesti tuntumaid. „Laulvad liivad“, puidust rannapromenaad ning erinevad vaba aja veetmise võimalused muudavad selle suurepäraseks peatuskohaks, enne kui suunduda Peipsi pealinna ehk Mustveesse. Väikesest Mustveest leiab suisa viie erineva usu kirikud ning oma külastusega tasub kõikidele pilk peale heita: Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Püha Imetegija Nikolaose kirik, Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ühisusu kirik, Mustvee luteriusu kirik, Mustvee vanausuliste palvemaja ning Mustvee Betaania kogudus.
Peipsi järvega on tihedalt seotud ka vanausuliste elu. Nende omapärase elulaadiga pakub tutvumiseks head võimalust „külade tänav“ ehk vanausuliste neli küla: Raja, Kikita, Tiheda ja Kasepää. Sõitu jätkates läbib ka teisi külasid aga järgmine suurem peatus on Alatskivi lossis. Balmorali lossi näitel ehitatud valge Alatskivi loss on Eesti üks ilusamaid – imetle lossi seest ja väljast, külasta käsitöö- ja savikoda või tee lossi pargis kiire discgolfimäng. Kui päev juba õhtusse veereb, võib öömaja leida nii tee pealt, kui võtta ka suuna Tartule, kus on rohkelt eri valikuid.
Kolmas päev – esimene päev Lõuna-Eestis (päeva läbisõit ~225km)
Kagu-Eesti on paljude jaoks avastamata nurk, nii et üks täispikk päev on möödapääsmatu. Esimeseks peatuspaigaks on kuulsad Taevaskoja liivakoopad, kus saab teha kiire tiiru ja nautida hommikust värskust. Räpinas on võimalus tutvuda paberivabrikuga ja uudistada paisjärve ja seejärel on järg Setomaa käes.
Esimeseks sammuks ja sissejuhatuseks Setomaa kultuuri võiks olla Värskas asuv Tsäimaja. Sealt edasi ootab sõit läbi Saatse Saapa ning selliselt saab ühe hooga ka Venemaad külastatud. Muidugi, Saatse Saapas ei tohi autot peatada ega jalutama minna aga huvitav sõidumoment ikka. Saatses endas tee jalasirutuspeatus Paraskeva kirikus ja Saatse muuseumis, enne kui jätkata Piusa liivakoobaste poole suundumist Ja muide, kuigi Piusa koopad on inimtekkelised, siis nüüdseks on see kujunenud nii huvitavaks külastuskohaks kui ka talvitumispaigaks nahkhiirtele ja liblikatele.
Järgmine on Obinitsa. Kui Värskas ei jõudnud, külasta siinset muuseumi, et setode ajalooga lähemalt tutvuda. Kuulsaid seto toite saab Obinitsa seto seltsimajast. Päev lõpeb 14. sajandist pärit Vastseliina Piiskopilinnuse külastamisega ja seejärel on öömaja Võrus. Enne aga kui põhku pugeda, jaluta Tamula järve promenaadil ja hea ilmaga mine kindlasti ka suplema.
PS! Kui Eesti kagunurk pakub rohkem huvi, siis siin artiklis leiab ideid pika nädalavahetuse reisiks.
Neljas päev – suund Lõuna-Eestist ranniku poole (päeva läbisõit ~250 km)
Alustades päeva Võrus, on esimene sihtpunkt Haanja kõrgustiku loodeservas asuv Rõuge ürgorg. Põline loodus ning kuni 75 m sügavune ürgorg jätab võimsa mulje. Kindlasti peaks ette võtma Pesapuu vaatetorni otsa ronimise: justkui kahe linnupesaga puu, kust avaneb võimas vaade üle Võrumaa maastiku. Rõuge lähedal on ka üks pinnavorm, mida paljud ei oska Eestist oodata – kanjoniorg. Tegu on Hinni kanjoniga – 15-20 meetri sügavune sälkorg devoni ajastu liivakivis. Lühike aga huvitav peatus.
Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem, kuid kõige künklikum! Metsarikka rahvuspargi Ähijärve kaldal asuva külastuskeskuse juurest saavad alguse mitmed erinevad matkarajad. Sealne 800 meetri pikkune rada on hea sissejuhatus aga valida võib ka 3,5 km pikkuse raja, kui aega ja soovi jagub.
Vahet pole, millise tee kasuks nüüd otsustada, kaunid vaated ja huvitavad läbisõidud väikestest küladest on garanteeritud. Kui võimalik, tee kõrvalpõiked paari imelise ehitise juurde. Isegi lühike külastus on peatust väärt. Esmalt jääb teele suurejooneline Sangaste mõis. Teine muinasjutuline ehitis on juugendstiilis 40-meetrise ümartorniga Taagepera mõis. Äsja renoveeritud mõisast leiab spaa ja hotelli aga mõisa võib ka niisama külastada ning lossikompleksiga tutvuda. Ja enne kui Taageperasse sisse pöörata, võib minna Põrgusse ehk külastada Helme mõisapargis olevaid allikate uuristatud koopaid.
Päev lõpeb Pärnus. Sinnasõidu võib teha just nii kiirelt või aeglaselt, kui reisiseltskond soovib. Paar kohta, mida tee peal silmas pidada:
- viltuse torniga Karksi kirik Karksi ordulinnuse varemete hoovis
- Mulgimaa pealinnas, Abja-Paluojas, asuv muuseum
- lõunapaus Mulgi kõrtsis, et nautida piirkonna toite
- Mõisaküla muuseum – seal on raudteed tutvustavad eksponaadid ning õige ilmaga saab nautida omapärast dresiinisõitu raudteel
- August Kitzbergi majamuuseum.
Viies päev – reisi lõpp Vormsi ja Haapsaluga (päeva läbisõit, lõpetades Tallinnas, ~222km)
Viimasel reisipäeval tasub Pärnust varakult startida. Ees ootab pooleteisetunnine sõit Rohukülla ning vaja on jõuda Vormsi praamile, mis kipub lahkuma üpris varakult. Täpne aeg tasub ringreisi alustades välja uurida, et teada oma sõite sättida, sest Vormsi on koht, mida ei tohiks vahele jätta. Auto võib rahulikult parkida Rohuküla sadamasse ning Vormsile jõudes laenutada hoopis rattad. Vormsi teeb äärmiselt omapäraseks just selle rannarootslaste ajalugu. Kui teema on võõras, tuleb appi Sviby talumuuseum.
Lisaks omapärasele kultuurile on Vormsil imeline loodus. Rumpo poolsaarelt leiab viiekilomeetrise matkaraja. Lühem matkarada viib Suurallika ja lubjase raviallikast möödudes Prästvike järve juurde. Saarel ringi sõites pööra tähelepanu, et ei sõidaks mööda Eesti vanimast rifistruktuurist, Huitbergi paekühmust ning Vormsi kalmistu rõngasristidest. Ning kui tahad väikest väljakutsed, vaata kas jõuad külastada Vormsi kõiki kolme tuletorni – Norrby alumine tuletorn ja ülemine tuletorn ning Saxby tuletorn.
Tagasi mandrile jõudes on aeg Haapsalu käes. Imeline vanalinn, kust leiab nii puitpitsiga maju kui ka keskaegseid hooneid ja võimsa piiskopilinnuse. Kaunis promenaad, kus on rohkelt eri vaatamisväärsusi ja muidugi üks Eesti ilusamaid puitehitisi – Kuursaal. Lastega reisijatel, või lihtsalt Lindgreni raamatute fännidel, tasub kindlasti külastada Lindgreni teoste illustreerija Ilon Wiklandi majamuuseumi. Ja muidugi, ainulaadne katusealune 216 meetri pikkune raudteeperroon. Kui see ka nähtud, ongi aeg autonina kodu poole pöörata.